Metsatöll - Terast mis hangund me hinge

Hangusid me silmadesse
Hangusid me südamesse
Hangusid me hingedesse
Ajasid meid roika otsa
Rebisid me liha lahti
Me veri tardus sinu peal
Kurja hundi kuulutaja
Sõjasõna paisutaja
Haavatud ülluse võimustaja
Kiskusid me rinna lahti
Tõrvakarva südame
Hangusid meil sisse seal
Tõid meile viha
Tõid meile verd
Tõid meile vale tule
Ängistatud pimeduse
Vale nime, võõra vere
Suurte tuule keerises
Kajavad me teraskarjed
Läbi ülluse ja piinade
Ei sind loonud võluvägi
Ei sind loonud jumalad
Sind lõi lihtne sepamees
Voolasime verest tühjaks
Kangesime lagendikel
Sinu soatud haavadest
Terast mis hangund me hinge
Päästsid meie viha lahti
Lõppematu vihkamise
Hangusid me lihasse
Raev mis kostub siiani
Tardumatu meie veri
Hangusid me kätesse
Aga ükskord algab aega
Kus kõik piirud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama
Küll siis kalev jõuab koju
Oma lastel õnne tooma
Eesti põlve uueks looma